Asendusteenistus

Mida teha, kui sõjaväeline väljaõpe kaitseväes on vastuolus ajateenistusse kutsutud noormehe usuliste või kõlbeliste vaadetega? Mis on riigikaitseline väljaõpe asendusteenistuses?

Asendusteenistus – kellele?

Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbima asendusteenistuse.

Asendusteenistujat ei tohi kohustada:

  • kasutama või hooldama relvi või muid sõjapidamisvahendeid
  • käsitsema teisi inimese surmamiseks või vigastamiseks mõeldud vahendeid või aineid

Asendusteenistus kestab 12 kuud.

Asendusteenistusse kutsutakse samadel alustel nagu ajateenistusse, jälgides, et:

  • kutsealuse terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslaste tervisenõuetele
  • kutsealune on lõpetanud vähemalt 6 klassi
  • kutsealusel ei ole kehtivat ajapikendust
  • kutsealune ei kuulu ajateenistusse asumisest vabastamisele

Asendusteenistusse mitteilmunud kutsealust või asendusteenistusest omavolilist puudumist võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Asendusteenistuse lõppemisel arvatakse asendusteenistuja reservi.

Kuidas taotleda ajateenistuse asendamist asendusteenistusega?

Kutsealune peab Kaitseressursside Ametile esitama põhjendatud taotluse, milles on ära toodud selged ja mõjuvad põhjused. Taotluse võib esitada igal ajal, kuid mitte hiljem, kui 30 päeva enne ajateenistusse asumise kuupäeva.

Taotluse põhjendatuse hindamiseks on Kaitseressursside Ametil õigus teha järelepärimisi kutsealuse õppe- või töökohale ning tema poolt viidatud usuorganisatsioonile.

Asendusteenistusse kutsumise aja ja teenistuskoha teatab Kaitseressursside Amet kutsealusele hiljemalt 30 päeva enne asendusteenistuse algust.

Asendusteenistujate teenistuskohad

Teenistuskohtadeks võivad olla:

  • sotsiaalteenuse osutaja juures, nt hoolde- ja lastekodud, päeva- ja rehabilitatsioonikeskused
  • õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid, nt eriavajadustega õpilaste koolid
  • päästesündmuse lahendamisega tegelevad asutused

Teenistuskoha määrab Kaitseressursside Amet, arvestades seejuures kutsealuse elukohta. Asendusteenistuja teenistuskoht ei tohi olla asutuses või isiku juures, kus ta enne asendusteenistusse asumist töötas.

Kuidas teenitakse asendusteenistuses?

Teenistusülesanded sõltuvad teenistuskohast ja nendeks võivad olla asutuse klientide igapäevastes toimingutes abistamine ning vajalike majapidamis- ja haldustööde tegemine. Teenistuskoht peab tagama asendusteenistujale töö ja väljaõppe.

Asendusteenistuja töötab täistööajaga. Tema töö- ja puhkeaja arvestuses lähtutakse töölepingu seadusest. Asendusteenistujale makstakse igakuist toetust töölepingu seaduse alusel kehtestatud kuu töötasu alammääras. Toetuselt peetakse kinni tulumaks.

Asendusteenistujale on teenistuse jooksul ette nähtud 15 päeva puhkust, lisaks võib teenistuskoha juht eeskujuliku teenistuse eest anda kuni 10 päeva lisapuhkust.

Asendusteenistuse kestus peatub asendusteenistuja teenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks ning pikeneb teenistusest puudutud aja võrra.

Viimati uuendatud: 19/02/2016