Kaitseressursside Amet

Kaitseväeteenistus

Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.

Seadus, mis sätestab riigikaitsest osavõtmise alused ja korra on kaitseväeteenistuse seadus.
Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust.

Kaitseväeteenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Tegevteenistuse liigid on ajateenistus, lepinguline teenistus ja reservväelaste osavõtt õppekogunemistest.

Mobilisatsiooni korral kehtib kõigile kaitseväekohustuslastele ühtne kaitseväeteenistuskohustus.

Kaitseväekohustuslased jagunevad kutsealusteks, ajateenijateks ja reservväelasteks.

Kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni.

Kaitseväelased jagunevad tegevteenistuse liigi alusel:
1) ajateenijateks;
2) kaadrikaitseväelasteks;
3) õppekogunemisest osavõtvateks reservväelasteks.

Ajateenija on ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslane. Ajateenistuse kestel jagunevad ajateenijad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks ja nooremallohvitserideks.

Kaadrikaitseväelane on sõdurilt, allohvitserilt või ohvitserilt nõutava hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud, vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik.

Reservväelane on kaitseväekohustuslane, kes oma tervise seisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks ning arvatud kaitseväe reservi.