Töölt ajateenistusse

Töölt ajateenistusse

Kui töötaja asub ajateenistusse, on tööandjal kohustus säilitada tema töö- või teenistuskoht. Samuti on tööandjal kohustus anda töötajale vaba aega, et ta saaks korda ajada ajateenistusse asumisega seotud kohustuslikud toimingud, näiteks käia terviseseisundi hindamisel. Panime kirja ülevaate, millised on täpsemalt tööandja ja töötaja kohustused ja õigused, kui töötaja peab asuma ajateenistusse.

Ees on terviseseisundi hindamine

Millisel alusel anda vaba aeg terviseseisundi hindamisel viibimiseks?

Aluse annavad töölepingu seaduse (TLS) § 19 lg 6, mille järgi on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui tal on selleks seaduses ette nähtud põhjus ja TLS § 42, mille alusel töötajal on õigus nõuda vaba aega. Kuna a terviseseisundi hindamisele ilmumine ja hindamisel osalemine on kaitseväeteenistuse seaduse alusel kutsealusele kohustuslik, siis saab seda lugeda seaduses ette nähtud põhjuseks ja selle kohustuse täitmiseks võib nõuda vaba aega. Viidatud paragrahve täiendab TLS § 38, mis kohustab tööandjat maksma töötajale sel ajal keskmist töötasu.  Avaliku teenistuse seadusega (ATS) antakse vaba aega sarnastel alustel, vastavalt ATS § 83 lg 8 ja § 64 sätestatule. Vaba aja andmise kord on mõistlik igal tööandjal täpsemalt sätestada töökorralduse reeglites.

Kuidas saab töötaja tööandjale tõendada, et käis terviseseisundi hindamisel?

Kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele kinnitab Kaitseressursside Ameti kutse. Soovi korral saab kutse või selle digitempliga kinnitatud andmed alla laadida ka kaitseväeteenistuse veebist. Tagantjärele saab töötaja tõendada terviseseisundi hindamisel viibimist lisades kutsele Kaitseressursside Ameti arsti antud hinnangu, millel on kirjas hinnangu andmise aeg. Hinnang üksi hindamisel viibimist ei tõenda, kuna Kaitseressursside Amet võib olla terviseseisundit hinnanud isiku juuresolekuta Tervise Infosüsteemis olevatele andmetele tuginedes.

Töötajal tuleb asuda teenistusse

Kui pikalt ette tuleb tööandjat teavitada aja- või asendusteenistusse asumisest?

Tööandja teavitamisel kehtib üldprintsiip, mille järgi tuleb lähtuda mõistliku aja jooksul teatamisest. See tähendab, et tööandjat tuleks teavitada kohe peale ajateenistusse või
korralisse asendusteenistusse kutsumise otsuse saamist. Hiljemalt 30 päeva enne teenistust teatab amet täpse ilmumisaja ja koha ja siis on viimane aeg oma tööandjat teavitada. Samas ei ole tööandjal õigus keelduda töötaja teenistusse lubamisest või teda vallandada ka siis, kui töötaja teatab aja- või asendusteenistusse asumisest vahetult, näiteks päev varem. Töötajal soovitame siiski tööandjat oma plaanidega kursis hoida juba seepärast, et hoida häid töösuhteid.

TLS § 15 lg 2 p 8 sätestab, et kui tööandja on avaldanud soovi, siis peab töötaja tööandjat teavitama kõikidest töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. Seega on tööandjal mõistlik teavitamise kohustus ja reeglid täpsemalt sätestada ka töökorralduse reeglites.

Millisel alusel peatada töösuhe ja kui pikaks ajaks?

Töölepingulise suhte puhul on aluseks TLS § 19 lg 5, mis annab töötajale õiguse keelduda töö tegemisest, kui ta on on ajateenistuses, asendusteenistuses või reservteenistuses. Avalikus teenistuses peatatakse ametniku avaliku võimu teostamise õigus ATS § 83 lg 4 alusel, kui ta viibib aja- või asendusteenistuses ja ATS § 83 lg 5 alusel, kui ta on reservõppekogunemisel või ei saa mobilisatsiooni tõttu oma teenistusülesandeid täita.

Töösuhe on mõistlik peatada aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks, kuupäevalist tähtaega ei tasu käskkirja või töölepingu lisasse kirja panna. Töötajal on kohustus naasta tööle niipea, kui teenistus lõpeb.

Kas tööle tuleb naasta kohe peale aja- või asendusteenistust?

Jah, tööle tuleb naasta kohe, kui tööandjaga ei ole teistsugust kokkulepet. Seaduse alusel saab töösuhte peatada aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks. Avalikus teenistuses fikseeritakse teenistussuhte peatumine käskkirjas, muudel puhkudel töölepingu lisas. Kui töötajal on enne teenistust töötatud aja eest jäänud üles puhkusepäevi, siis võib teha tööandjale avalduse, et puhkus kohe peale ajateenistust või muul sobival ajal välja võtta.

Kas põhipuhkus aegub aja- või asendusteenistuses viibimise ajal?

Aja- või asendusteenistuses viibimise ajal põhipuhkuse ei aegu (TLS § 68 lg 6). See tähendab, et kui enne teenistusse asumist on jäänud puhkusepäevi välja võtmata, siis võib need välja võtta peale teenistust tööle naastes. Kui puhkus ei ole puhkuste ajakavas ette nähtud, siis tuleb puhkuseavaldus tööandjale esitada 14 päeva enne puhkuse algust.

Mida teha, kui töötaja ei ilmu pärast teenistust tööle?

Kui töötaja ei ilmu pärast aja- või asendusteenistuse lõppu tööle, võib tööandja võtta töötaja vastusele nii nagu tööandja töökorralduse reeglid ja kehtivad seadused tööle mitteilmumise korral ette näevad.

Kas töötaja peab tööle asumisel ütlema, kas ta on aja- või asendusteenistuse käinud või mitte?

Töötajal sellist kohustust ei ole, küll aga tasub ajateenistuse läbinutel töövestlusel viidata ajateenistuses omandatud oskustele ja kogemustele. Kindlasti oskab iga tööandja hinnata hea meeskonnatöökogemusega distsiplineeritud töötajat, kes on ajateenistuses omandanud hulga erinevaid oskusi, rääkimata praktilisest juhtimiskogemusest.

Viimati uuendatud: 17/04/2023