Välismaalt ajateenistusse

Välismaalt ajateenistusse

Eesti meessoost kodanikud on kaitseväekohustuslased. Rahuajal tähendab see ennekõike kohustust läbida ajateenistus ning osaleda õppekogunemistel. Üldiselt on kohustused kodanikel samad, elavad nad siis Eestis või välismaal. Mõned erisused siiski on ning teeme nendest lehel lühikese kokkuvõtte.

Mis on teisiti, kui elad välismaal?

Kui elad Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni kutse saamise hetkel rahvastikuregistri andmetel välisriigis, siis makstakse Sulle komisjoni sõidu- ja toitlustuskulude katteks 70 eurot hüvitist. Hüvitamise tingimuseks on komisjoni läbimine nõutud mahus ja vajadusel kutsesobivuse hindamisel osalemine.

Tasub meeles pidada, et välismaa tööandjatele Eesti seadused ei kehti ning töötajal ei ole õigust Eesti töölepingu seadusele tuginedes ajateenistusse asumise tõttu töötamisest keelduda. Soovitame juba tööle asudes oma välismaist tööandjat teavitada asjaolust, et Eesti kodanikuna oled kaitseväekohustuslane koos selle staatuse juurde käiva kohustusega ilmuda nõutud ajal ja kohas arstlikku komisjoni ja ajateenistusse.

Kui oled vahetult enne kaitseväekohustuslaste registrisse kandmist elanud Eesti rahvastikuregistri andmetel välisriigis kas sünnist saati või katkematult vähemalt seitse aastat, siis kehtivad Sinu ajateenistuskohustuse täitmise osas teatud erisused. Sel juhul pead Sa ajateenistusse asumiseks esitama Kaitseressursside Ametile taotluse. Taotlus tuleb esitada viie aasta jooksul pärast kaitseväekohustuslaste registrisse kandmist. Kui Sa seda ei tee, siis vabastatakse Sind ajateenistuskohustusest.

Samuti vabastatakse Sind kohustusest asuda Eestis ajateenistusse, kui oled mõnes välisriigis (näiteks Soomes):

  • läbinud kohustusliku sõjaväeteenistuse
  • teeninud relvajõududes sõjaväelasena vähemalt 12 kuud
  • läbinud asendusteenistuse

Soome kaitseväes ajateenistuse läbimine eeldab Soome kodakondsust, ainult Eesti kodandsusega Soomes ajateenistust läbida ei saa. Soome kaitseväekohustus on meestel, kes saavad Soome kodakondsuse enne 30. eluaastat.

Mis on teisiti, kui õpid välismaal?

  • Sul on õigus ajapikendusele, kui oled keskhariduse omandamise aastal välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud.
  • Ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta pead esitama 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates.
  • Kui eelnevalt lõpetasid ka gümnaasiumi välisriigis, saada koos ajapikenduse taotluse ja kõrgkooli tõendiga Kaitseressursside Ametile ka viimati välisriigis lõpetatud kooli tunnistus. Esitatud koolitõendid võivad olla inglise või vene keeles. Muud võõrkeeled tuleb tõlkida kas eesti, vene või inglise keelde.
  • Sul on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, kuid mitte kauem, kui selle aasta 1. juulini, mil saad 23-aastaseks.

Kuna Eesti Hariduse Infosüsteemis ei kajastu välismaa koolide (üldhariduskoolid, kutsekoolid, kõrgkoolid) andmed, siis võta arstlikku komisjoni kaasa viimati lõpetatud kooli tunnistuse koopia.

Kui sul on välisriigis väljastatud juhiload, võta ka need arstlikku komisjoni kindlasti kaasa.

Vorm nr 10. Ajapikendus õpinguteks välisriigi kõrgkoolis

Ajapikendust on õigus taotleda kõrghariduse omandamiseks välisriigis, kui teid on kõrgkooli immatrikuleeritud keskhariduse omandamise aastal.

  • Kuidas taotleda?

    Taotlus koos õppeasutuse tõendiga immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta tuleb esitada Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates.

    Ajapikenduse kestus

    Õigus ajapikendusele on esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni või õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem, kui selle aasta 1. juulini, mil saate 23-aastaseks.

    Loe lähemalt

Viimati uuendatud: 10/08/2017