Kodanikega suhtlemise alused

Kodanikega suhtlemise alused

Lehel võtame kokku olulisemad kodanikega suhtlemise põhimõtted: millised on teenuse osutamisel järgitavad standardid, kuidas hoiame eraelulist teavet ning millised on võimalused anda ameti tegevuse kohta tagasisidet.

Teenusstandardid

Mõiste
Teenusstandard on dokument, mis sätestab Kaitseressursside Ameti avalike teenuste miinimumnõuded.

Eesmärk
Teenusstandardid on kehtestatud teeninduse kvaliteedi tõstmiseks ja klientide teavitamiseks nõuetest, millele avalik teenus peab vastama. Teenusstandard annab ülevaate teenusest ning sellega seonduvatest õigustest ja kohustustest.

Teenusstandardite kehtestamise õiguslik alus
Avalike teenuste standardite koostamise juhised kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2000. a protokollilise otsusega nr 43 ja Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 2001. a protokollilise otsusega nr 1

Sisu

  • avaliku teenuse kirjeldus ja viideted olulisematele õigusaktidele
  • ametnike ja klientide õigused ning kohustused
  • kontaktandmed täiendava info saamiseks

Teenusstandardid

Ettepanekud, arvamused ja kaebused
Paremaks teenindamiseks ootab amet  klientidelt tagasisidet ja ettepanekuid:

  • e-posti aadressil 
  • aadressil A. H. Tammsaare tee 118c, 12918 Tallinn
  • suuliselt või kirjalikult Kaitseressursside Ameti teeninduskohtades

Kui teenuse kvaliteet ei vastanud standardile, palub amet sellest teatada kirjalikult eelpool toodud aadressil. Vastus saadetakse kirjalikult hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul.

Kuidas hoiame isikuandmeid ja eraelulist teavet

Siit leiate ülevaate:

  • millisel juhul on võimalik ametil või kolmandatel isikutel teie isikuandmetega kokku puutuda, kui külastate ameti välisveebi või edastate oma pöördumise
  • mis eesmärgil kogutud isikuandmeid kasutatakse ja säilitatakse
  • millised on teie õigused andmete töötlemisel

Kaitseressursside Amet on riigiasutus, mille tegevuse käigus tekkinud avaliku informatsiooniga on võimalik tutvuda ameti välisveebis, dokumendiregistri avalikus vaates. Dokumentidega saate tutvuda, kui esitate teabenõude. Peamised töötulemused on ameti kodulehel.

All kirjeldatud põhimõtted ei kehti juriidiliste isikute ja teiste asutuste andmete töötlemisel ega hõlma isikuandmete töötlemist veebilehtedel, millele välisveebist välislinkidega viidatakse.

Selgituste koostamisel on lähtutud Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori poolt 13.10.2010 kinnitatud põhimõtetest.

Üldised põhimõtted

  • Teie isikuandmeid kasutatakse teile vastamiseks või asja lahendamiseks.
  • Kui tuleb teha järelepärimisi kolmandatele isikutele, avaldatakse teie neile isikuandmeid üksnes hädavajalikus mahus.
  • Kui olete saatnud pöördumise, kaebuse, vaide vms, millele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastakse see ning teid teavitakse edastamisest.
  • Teiega peetud kirjavahetust, kaebust, vaiet ja selle läbivaatamise materjale vms võib kasutada asutusesiseselt töö kvaliteedi ja töökorralduse hindamiseks. Statistikat ja kokkuvõtteid avaldakse umbisikuliselt, ilma nimedeta.
  • Kirjavahetuse, kaebete, vaiete jms andmed on seadusekohaselt nähtavad ameti internetipõhises dokumendiregistris ning dokumendi pealkiri on vastav (nt “Kaebus” või “Vaie”). Seda põhimõtet rakendatakse inimeste eraelu kaitseks, kuna sageli pöördutakse ameti poole tundlikel teemadel.
  • Eraisikutega peetav kirjavahetus on üldise juurdepääsupiiranguga (sarjapiiranguga).
  • Kui kirjavahetuse või muude dokumentidega tutvumiseks esitatakse teabenõue, siis vaadatakse teabenõude saamisel üle, kas küsitud dokumenti saab osaliselt või täielikult väljastada. Kindlasti kaetakse kinni isiklikud kontaktandmed nagu (e-)posti aadress või telefoninumber, v.a juhul, kui kirjavahetust peetakse juriidilise isiku või asutuse esindajana. Muus osas sõltub juurdepääsu piiramine dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.
  • Dokument väljastatakse asutusele või isikule, kellel on küsimiseks otsene seadusest tulenev õigus ja põhjendatud vajadus, nt kohtueelsele menetlejale või kohtule.

Selgitustaotlusele, märgukirjale, teabenõudele vastamine

Amet rakendab vastamisel ülalkirjeldatud üldiseid põhimõtteid.

Kaebuse, vaide läbivaatamine

Amet rakendab vastamisel ülalkirjeldatud üldiseid põhimõtteid.

Menetlusdokumendid toimetatakse osapooltele:

  • e-posti teel isiku nõusolekul
  • posti teel liht-, tähitud- või tähitud väljastusteatega kirjana, sh on postirisk postiteenuse osutajal ning kirja saajal
  • isiklikult kätte andes
  • vajadusel internetipõhises väljaandes Ametlikud Teadaanded

Kättetoimetamisel kasutatakse aadressandmeid, mida menetlusosaline on kas ise avaldanud või mis on rahvastikuregistris.

Kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, on ametil õigus vajadusel anda oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi.

Kaebusi või vaideid ja nendega seotud kirjavahetust säilitatakse 10 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid kuuluvad hävitamisele.

Külastate meie võrgulehte või osalete küsitlustes

Ameti võrgulehtede külastajate andmeid, samuti korraldatud küsitlustes osalejate andmeid avaldatakse üksnes isikustamata kujul.

Väärteomenetluses osalemine

Väärteomenetluse läbiviimist reguleerib väärteomenetluse seadustik koos kriminaalmenetluse seadustikuga.

Väärteoteate esitaja andmed avaldatakse teistele menetlusosalistele ulatuses, mis on menetlusseadustikes ette nähtud ning asja lahendamiseks vajalik. Väärteomenetluses ei tagata tunnistaja anonüümsust.

Menetlusalune isik ja tema esindaja saavad materjalidega tutvuda menetlusseadustikes ettenähtud korras.

Amet on liitunud e-toimiku infosüsteemiga. Seda kasutatakse väärteomenetluste läbiviimiseks, sh andmevahetuseks teiste asutustega (nt karistusandmete edastamisel karistusregistrile ja kohtutäiturile).

Põhimääruse kohaselt on e-toimiku infosüsteem kinnine. Siseneda saab üksnes ID-kaardiga. Juurdepääsuõigus on:

  • pädevatel ametiisikutel;
  • menetlusosalisel, et vaadata enda menetlusandmeid ning esitada ja saada kätte menetlusdokumente.

Väärteomenetlusega dokumentatsioonil on sarjapiirang ning dokumendi avaldamisel avalikus dokumendiregistris või teabenõuetele vastamisel rakendatakse üldistes põhimõtetes kirjeldatud printsiipe.

Seadus lubab väärteomenetlustega seotud asjaolusid avalikustada üksnes erandlikel juhtudel (väärteomenetluse seadustiku § 62). Seda õigust kasutatakse vaid väga tungival vajadusel ja hoidudes asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast.

Kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, on ametil õigus vajadusel anda oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi.

Jõustunud väärteootsused registreeritakse karistusregistris. Ligipääs karistusregistrisse on piiratud, andmeid saab küsida karistusregistri seaduse 3. peatükis sätestatud korras.

Väärteotoimikut säilitame 10 aastat. Selle tähtaja ületanud toimikud kuuluvad hävitamisele.

Tööle kandideerimine

  • lähtume kandidaadi enda avaldatud teabest ning avalikest allikatest
  • eeldame, et kandidaadi poolt soovitajatena nimetatud isikutega võime suhelda
  • küsime kandidaadi kirjalikku nõusolekut, et  küsida tema kohta infot tema endistest töö-,  teenistus- ja õppimiskohtadest
  • kandidaadil on õigus teada, milliseid andmeid oleme tema kohta kogunud
  • kandidaadil on õigus meie kogutud andmetega tutvuda ja anda selgitusi-vastuväiteid
  • teiste kandidaatide andmeid amet ei alvalda
  • mittevalituks osutunud kandidaatide andmeid säilitame vaidlustamistähtaja lõpuni. Kui soovime kandidaadi andmeid säilitada kauem, küsime selleks kandidaadi luba
  • kandidaatide andmed on juurdepääsupiiranguga info, millele kolmandad isikud (sh  pädevad asutused) saavad juurdepääsu ainult seaduses sätestatud juhtudel

Õigus tutvuda enda andmetega

Teil on õigus tutvuda andmetega, mida on teie kohta kogutud.

Amet keeldub andmete tutvustamisest üksnes siis, kui see võib:

  • kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
  • takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
  • raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses;
  • ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist.

Teil on õigus nõuda valede isikuandmete parandamist.

Kui ametil ei ole teie isikuandmete kasutamiseks (enam) seaduslikku alust, võite nõuda nende kasutamise lõpetamist või kustutamist.

Teil on õigus esitada ameti otsuste peale vaie või pöörduda halduskohtusse.

Viimati uuendatud: 05/10/2017