Ameti avaliku dokumendiregistri töös esineb tõrkeid

Ameti serverite kolimise tõttu esineb hetkel tõrkeid meie avaliku dokumendiregistri töös. Kui te ei pääse dokumendiregistrisse, siis palun pöörduge e-posti aadressil Vabandame ebamugavuste pärast.

4.-6. oktoobril Kaitseressursside Amet kolib

4.-6. oktoobrini ei toimu kolimise tõttu Kaitseressursside Ameti Tallinna esinduses Maneeži 3 kutsealuste vastuvõttu. Alates 9. oktoobrist alustab Kaitseressursside Amet tööd uues asukohas Tammsaare tee 118c ning Maneeži kontor suletakse.

Kolimisperioodil 4.-6. oktoobrini palun esitage taotlused ja avaldused Maneeži 3 valvelauda.

Ameti Tartu esindus aadressil Puiestee 114c töötab tavapäraselt.

Vabandame ebamugavuste pärast ja olete oodatud meie uude esindusse Tammsaare teel!

18. ja 19. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu

18. ja 19. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu. Taotlused ja avaldused saate esitada valvelauda.

Tartus 11. aprillil kutsealuste vastuvõttu ei toimu

Tartus 11. aprillil kutsealuste vastuvõttu ei toimu. Taotlused ja avaldused saate esitada valvelauda.

Kaitseminister tunnustab riigikaitseõpetajaid stipendiumiga

Kaitseminister Margus Tsahkna kinnitas täna riigikaitseõpetajate 2017. aasta stipendiumi tulemused, millega antakse 12le silmapaistvale riigikaitseõpetajale kuni 2000 euro suurune stipendium.

Riigikaitseõpetajate 2017. aasta stipendiumi pälvisid pälvisid Taavi Tuisk (Kuressaare Ametikool), Henry Lillipuu (Lasnamäe Gümnaasium), Alar Olup (Keila Kool), Jüri Tõnisma (Paldiski Ühisgümnaasium ja Tallinna Nõmme Gümnaasium), Tiit Kaber (Tartu Kutsehariduskeskus), Andrus Kahr (Kiili Gümnaasium), Kainar Kruus (Tallinna Reaalkool), Jaanika Ojakõiv (Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium), Tanel Viks (Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium ja Tallinna Saksa Gümnaasium), Kuldar Kurvits (Narva Keeltelütseum ja Narva Kesklinna Gümnaasium), Rein Tammik (Eesti Merekool, Kallavere Keskkool ja Maardu Gümnaasium) ning Ahto Mäeots (Paide Gümnaasium).

Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul annavad enam kui 100 riigikaitseõpetajat iga-aastaselt suure panuse selleks, et anda tuhandetele koolinoortele edasi riigikaitsega seotud teadmisi ja oskusi.

„Noorte isamaaline kasvatus on oluline, et tõsta nende teadlikkust ja arusaama meie riigikaitsest ning sellest, et meie riiki on võimalik ka tegelikkuses kaitsta. Riigikaitseõpetusel on koolides tänuväärne roll nii üldise maailmapildi avardamise kui ka kaitsetahte kasvatamise mõttes. Tihtipeale teevad riigikaitseõpetajad seda tööd oma vaba aja arvelt ning seetõttu väärivad kõik riigikaitseõpetajad, mitte ainult stipendiumisaajad meie tänu ja tunnustust,“ ütles Tsahkna.

Riigikaitseõpetajate stipendium on mõeldud parimate ja silmapaistvate riigikaitseõpetajate motiveerimiseks ja tunnustamiseks. Kokku esitati riigikaitseõpetajate 2017. aasta stipendiumi saamiseks 20 taotlust, millest parimad valis välja Kaitseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseliidu esindajatest koosnev hindamiskomisjon. Stipendiumit antakse välja alates 2015. aastast.

Sel õppeaastal õpetatakse riigikaitseõpetust enam kui 150 gümnaasiumis ja kutsekoolis.

Lisainfo:

Andres Sang
pressiesindaja

Telefon: 717 0167
Mobiil: 56 481 759

Tartu arstlik komisjon asub nüüdsest TÜ polikliinikus

Kaitseressursside Ameti Tartu arstlik komisjon asub nüüdsest Tartu Ülikooli polikliinikus aadressil L. Puusepa 1a, IV kr kab nr 4087.

406 noort alustas väljaõpet kaitseväes

Jaanuari esimesel nädalal alustas kaitseväe väeosades 11-kuulist ajateenistust 406 noort, sealhulgas 5 neidu.

Teenistust alustati pataljonides üle Eesti, kõige enam noori asus väljaõppele vahipataljonis. Viis neidu alustasid teenistust 1. jalaväebrigaadi üksustes.

Valdavalt olid ajateenistusse asunud noormehed keskharidusega.

Järgmisel korral kutsub Kaitseressursside Amet kutsealuseid kaitseväkke 27. nädalal.

Ajateenistust alustas 1159 kutsealust, neist 12 neidu

Kaitseressursside Ameti kutsel asus lõppeval nädalal ajateenistusse 1159 kutsealust ja vabatahtlikult 12 neidu.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae: “Tunnustan kõiki neid noormehi, kes asusid vabatahtlikuna oma kohustust riigi ees täitma. Neid oli seekordses kutses 40%.
Need noored on üles näidanud küpsust, sest täites esmalt oma kohustuse riigi ees, saavad nad seejärel planeerida edasist elu, õpinguid ja karjääri. Vabatahtlike suur osakaal annab eelduse ka nende noormeeste edukamaks väljaõppeks kaitseväes“.

Vabatahtlikeks loetakse need noormehed, kes ära ootamata Kaitseressursside Ameti kutset avaldavad ise soovi ajateenistusse tulla.

Enim noormehi suundus aega teenima Kuperjanovi jalaväepataljoni, 1. jalaväebrigaadi ja Viru jalaväepataljoni. Kõik 12 neidu alustasid väljaõpet 1. jalaväebrigaadis.

Valdav osa ajateenistust alustanutest on kesk- ja põhiharidusega noored ja neist saavad 8-kuulise väljaõppe järel väeosade reakoosseisu liikmed.

Välisriikidest saabunud kutsealuseid oli seekord kokku 10, neist enim lähiriigist Soomest, aga tulijaid oli ka Ameerika Ühendriikidest, Norrast, Suurbritanniast, Kanadast ja mujalt.

Kuna see oli jooksva aasta viimane ajateenistusse kutsumine, siis aastas asus väljaõppele kokku 3305 kutsealust, nende seas vabatahtlikult 33 neidu.

Järgmine kord kutsub Kaitseressursside Amet noormehi ja neide ajateenistusse 2017. aasta esimesel nädalal.

Algab selle aasta viimane ajateenistusse kutsumine

3. ja 4. oktoobril alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust üle tuhande noormehe ja vabatahtlikuna ka kümmekond neidu.

Aasta kolmanda ja viimase ajateenistusse kutsumise ajal alustavad kutsealused 8-kuulist väljaõpet, mille järel saab kaitsevägi nende näol täiendust üksuste reakoosseisu jaoks. Valdav osa kutsealustest ja ka vabatahtlikest neidudest alustab väljaõpet 1. ja 2. jalaväebrigaadis.

Reservarmee ja Eesti riigi esmase kaitsevõime aluseks on väljaõpe ajateenistuses. See annab noortele põhiteadmised riigikaitsest ja õpetab tegutsema ühtse meeskonnana.

Kolmandik tulevasi allohvitsere asus ajateenistusse omal algatusel

Eelmisel nädalal alustas ajateenistust 1786 noort, sealhulgas 16 neidu. Enamik neist saab 11 kuu jooksul jao- või reservrühmaülema väljaõppe.

Kaitseressursside Amet on kutsumise tulemustega rahul, sest omal algatusel asus kohustust täitma 569 noort ehk 32%.

Aasta-aastalt on omal algatusel teenistusse asuvate kutsealuste osakaal olnud 30% ringis ja see annab tunnistust, et riigi kaitsevõimel on olemas tugev vundament motiveeritud noorte näol.

Suvine kõige arvukam kutse on valdavalt allohvitseride kasvulava: 11-kuuline väljaõpe annab hea juhtimiskogemuse ja mitmekülgsed oskused.

Teadlikud noored teevad taotluse asuda ajateenistusse juba lõpuklassis ja läbivad teenistuse kohe pärast gümnaasiumi. Nii on hiljem vabad käed edasiõppimise ja karjääri planeerimiseks.

Valdav osa juulikutse noortest on kesk- ja kõrgharidusega.  Kõige rohkem asus noori väljaõppele 1. jalaväebrigaadis, Kuperjanovi jalaväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, logistikapataljonis ja vahipataljonis.

Neidude väljaõpe toimub Kuperjanovi jalaväepataljonis ja 1. jalaväebrigaadis.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 40. nädalal ehk 3. ja 4. oktoobril.

Tehniline tõrge e-posti töös

17. juunist 20. juunini esines tõrkeid e-postkasti töös. Kui saatsite sel perioodil kaitseressursside ametile nimetatud aadressil kirja ning tagasisideks saite veateate, siis palun saatke oma kiri uuesti. Kuna tehnilised probleemid on nüüdseks lahendatud, võite oma kirja uuesti saata  aadressil.  Vabandame ebamugavuste pärast!

Tallinnas 31. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu

Tallinnas 31. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu. Taotlused ja avaldused saate esitada valvelauda.

19. ja 20. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu

19. ja 20. mail kutsealuste vastuvõttu ei toimu. Taotlused ja avaldused saate esitada valvelauda.

Statistikaamet tunnustas Kaitseressursside Ametit hea koostööpartnerina

Statistikaamet valis 2015. aasta andmeesitajaks HKScan Estonia AS-i, statistikasõbralikuks andmekogupartneriks Kaitseressursside Ameti ja statistikasõbralikuks teaduspartneriks Rivo Noorkõivu.

„Aasta parimate tiitleid annab Statistikaamet välja teist aastat ja soovime sellest teha traditsiooni, mille abil väärtustame andmeesitajate, teaduspartnerite ja andmekogupartnerite tööd ja toome parimaid teistele eeskujuks,“ selgitas Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup.

Suurettevõtted täidavad mitmeid küsimustikke ja annavad seeläbi olulise panuse usaldusväärse riikliku statistika valmimisse. „Eelmise aasta parimaks andmeesitajaks valitud HKScan Estonia AS on silma paistnud eeskujuliku andmete esitamise ja pikaajalise meeldiva koostööga, mistõttu soovime ettevõtet andmeesitajate seas esile tõsta,“ sõnas Oopkaup.

Statistikaamet kasutab statistikatööde tegemisel ka riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse kogutud andmeid, kui nende andmete alusel on võimalik teha riikliku statistika kvaliteedikriteeriumidele vastavat statistikat. 67% statistikatööde puhul kasutab Statistikaamet andmekogude andmeid. Aasta andmekogupartneri tiitliga soovib Statistikaamet tunnustada ameti töö sujuvale ja tõrgeteta toimimisele kõige rohkem kaasa aidanud asutust ja tuua välja parimaid lahendusi. Sel aastal otsustati tiitliga pärjata Kaitseressursside Ametit, kellele kuulub kaitseväekohustuslaste register. „Registripõhise rahvaloenduse ettevalmistustööde tulemusena on Kaitseressursside Amet taganud loendustööks nüüdisaegse, turvalise ja kvaliteetse andmeedastuse Statistikaametile,“ selgitas Statistikaameti registripõhise rahvaloenduse meeskonna juht Diana Beltadze. „Pikaajaline hea koostöö kaitseväekohustuslaste registripidajaga on alguse saanud juba eelmiste loenduste ettevalmistamiste käigus.“

Aasta teaduspartneri tiitli väljaandmisel keskendutakse lõpptulemusele ehk avaldatud teadustöödele ja nende teemadele, levikule, kasutatavusele ja olulisusele Eesti ühiskonnas. “Inimgeograaf Rivo Noorkõivu soovime tunnustada tema panuse eest riikliku piirkondliku statistika arendamisse ja kindlasti on oluline märkida ta tööd kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi arvutamisel. Pole palju töid, kus riiklik piirkondlik statistika leiaks nii tarka ja süsteemset kasutamist,“ selgitas Oopkaup. „Soovime Rivo Noorkõivu tänada ka Statistikaameti väljaannetesse kirjutatud ülimalt sisukate artiklite eest,“ lisas ta.

Parimate koostööpartnerite tiitlid anti üle täna, 24. märtsil 2016 Statistikaameti üldkoosolekul.

21. märtsil võib olla häiritud üldtelefoni töö

21. märtsil teostab Telia hooldustöid ning seepärast võib ameti üldtelefoni 717 0700 töös esineda häireid.

Tõrgete korral palun võtke ametiga ühendust telefonil 717 0750.

Margus Pae: Toetades riigikaitseõpetust investeerime kaitsetahtesse

Kaitseressursside Amet eraldas riigikaitset õpetavatele koolidele riigieelarvelist toetust 448 730 eurot. Raha eraldati riigikaitselaagrite ja õppekäikude korraldamiseks ning õppevahendite ostmiseks.

Riigikaitset õpetatakse enam kui 150 koolis üle Eesti. Riigikaitselaagrites on alati osalejaid hulgaliselt ja noorte endi hinnang laagripäevadele on väga kiitev. Tänavu on riigikaitselaagritesse oodata üle 5300 noore.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae hinnangul on riigikaitseõpetus on üks paremaid investeeringuid meie kaitsetahtesse: “Eesti iseseisvus sõltub meie kõigi valmisolekust selle eest seista ja seda tuleb mõista juba varakult. Seepärast on riigikaitseõpetus meie laiapindse riigikaitse prioriteet“.

Riigikaitseõpetus on kaitsetahet ja riigi iseseisvust väärtustav gümnaasiumi valikaine, mida toetavad Kaitseministeerium, Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi ja Kaitseliit. Selles teistmoodi koolitunnis on parimal moel ühendatud isamaaline kasvatus, praktilised oskused ja riigikaitselaagri kordumatud elamused. Lisaks rahalisele toetusele abistatakse koole ka asjatundlike ja pühendunud riigikaitseõpetajate või instruktorite leidmisel.

Tegevväelaseks Scoutspataljoni – on sinus terast?

25. jaanuaril algab Kaitseressursside Ameti ja Scoutspataljoni värbamiskampaania, mis kutsub Scoutspataljoni ridadesse mehi ja naisi, kelle siht on tegevväelase karjäär.

Lisaks uute tegevväelaste värbamisele on kampaania üks eesmärk tutvustada kaitseväeteenistuse mitmekülgsust. Scoutspataljon annab tegevväelastele hea väljaõppe ja tagab korraliku varustuse. Eelkõige oodatakse kandideerima parameediku, kuulipilduri ja nooremallohvitseri ametikohtadele.

Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo ootab Scoutspataljoni ridadesse sihikindlaid inimesi, kellele on oluline stabiilsus: „Tegevväelase ameti populaarsus on viimastel aastatel näidanud tõusutrendi. Usun, et Scoutspataljoniga liitumine on ametialaselt hea valik, mida kahetsema ei pea.“

Sel aastal alustab Scoutspataljon üleminekut lahingumasinatele CV9035, et tagada pataljoni manöövrivabadus, suurem tulejõud ja parem kaitstus.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega manööverüksus, mis on võimeline iseseisvaks lahingutegevuseks. Scoutspataljoni kõrge valmidusaste ja kiirreageerimisvõimekus annab vajadusel võimaluse kasutada üksust NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel. Pataljoni esmane prioriteet on arendada isikkoosseisu erialaseid ning lahingulisi oskusi, milleks Scoutspataljon pakub maailmatasemel professionaalset väljaõpet.

Scoutspataljoni värbamiskampaania kestab kolm nädalat ja kõnetab noori vahetult interneti kanalite kaudu. Ka sel aastal rakendatakse internetikanalites erilahendustega videobännereid, mis on varasemate kampaaniate uuringute põhjal kõige efektiivsemad lahendused.

Värbamiskampaania leht www.elukutse.ee/scouts. Scoutspataljoni kohta leiab infot www.mil.ee/et/kaitsevagi/maavagi/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon

Ajateenistusse asus ligi 350 noort

Alanud aasta esimene ajateenistusse kutsumine oli igati edukas ja omal tahtel saabus aega teenima kolmandik kutsututest.

„Jätkuvalt annab vabatahtlike 30 %-line osakaal tunnistust noorte inimeste sihikindlusest ja küpsusest oma elu ning karjääri kujundamisel. Mul on hea meel, et noored on otsustanud sedavõrd teadlikult täita oma riigikaitselist kohust ja soovin neile edu väljaõppel ja teenistuses,“ tõdes Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae.

Kõige enam kutsealuseid alustas 11-kuulist väljaõpet vahipataljonis ja 1. jalaväebrigaadi üksustes. Veidi vähem noormehi saavad väljaõppe Viru jalaväepataljonis, mereväes, Kuperjanovi jalaväepataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis.

Ajateenistust alustas 1. jalaväebrigaadi üksustes vabatahtlikuna ka 5 neidu.

Valdav osa noormehi on keskharidusega, veidi vähem on kõrghariduse ja põhiharidusega noori mehi. Enamusel kutsealustest on B-kategooria juhiluba.

Järgmine kord kutsub Kaitseressursside Amet kutsealused kaitseväkke 27. nädalal.

Selle aasta ajateenistusse kutsumise eesmärk täideti

Kaitseressursside Ameti kutsel asus eelmisel nädalal ajateenistusse 1235 kutsealust ja 3 neidu.

Äsja lõppenud kutsumine oli selle aasta kolmas ja ühtlasi viimane. Teenima asuti 8 kuuks ning selle aja jooksul õpetatakse välja üksuste reakoosseis.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae: „Ma tunnustan kõiki noormehi, kes asusid oma kohustust riigi ees täitma vabal tahtel. Neid oli seekord rohkem kui kunagi varem. Niisuguste noorte meeste küpsus teeb tõsiselt heameelt, sest nemad on aru saanud, et ajateenistuskogemus aitab neil paremini koostada oma edasisi eluplaane. Mida suurema tahtega kutsealused ajateenistusse lähevad, seda suurem on eeldus nende edukaks väljaõppeks kaitseväes.“

Vabal tahtel alustanud noormehed avaldasid oma taotlusega soovi tulla aega teenima enne ametipoolset arstliku komisjoni kutset.

Suurima hulga kutsealuseid sai lõppeval nädalal Kuperjanovi jalaväepataljon, järgnesid Viru ja tagalapataljon ning teised väeosad vastavalt vähem. 2 neidu alustas ajateenistust õhutõrjepataljonis ja 1 pioneeripataljonis.

Valdav osa ajateenistust alustanutest on keskharidusega (733), põhiharidusega on 453 ja kõrgharidusega 27 noormeest.

Varasem vabatahtlike osakaal on tänavu olnud 30% ja 31%. Oktoobrikutses oli vabatahtlikke 41%.

Ajateenistusse kutsumise eesmärk sai seega täidetud. Ühtekokku alustas 2015. aastal ajateenistust 3349 kutsealust, sealhulgas vabatahtlikult 17 neidu.

Järgmine kord kutsub Kaitseressursside Amet noormehi ajateenistusse 2016. aasta 1. nädalal.

Suvises kutses alustasid ajateenistust tulevased ülemad

Eelmisel nädalal alustas ajateenistust 1797 noort, sh 10 neidu. Suurem osa teenistusse asunud noortest saab 11 kuu jooksul jao- või reservrühmaülema väljaõppe.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae on kutsumise tulemustega rahul: „Eesmärgid said täidetud ning Eesti iseseisva kaitsevõime järelkasv on tagatud.“ Lisaks headele tulemustele rõhutab Margus Pae, et just suvine kutse on peamine ohvitseride kasvulava ning seetõttu paljude noorte teadlik valik: „Kui tahetakse ajateenistusest võtta maksimum, tullakse teenistusse suvel – saab hea juhtimiskogemuse, väljaõpe on põnev ja mitmekesine, erialade valik lai. Teadlikud noored, kel sihid ja eesmärgid selged, ei jää ootama ameti kutset, vaid annavad oma soovist meile juba gümnaasiumi lõpuklassis märku, et suvise kutsega ajateenistusse asuda ja pärast teenistust väärtusliku kogemuse võrra rikkamana ellu astuda.“

Kõige enam asus noori seekord teenistusse Kuperjanovi jalaväepataljonis, tagalapataljonis ja Viru jalaväepataljonis. Valdav osa neist oli kesk- või kõrgharidusega.

Järgmine kord kutsutakse ajateenistusse 40. nädalal, s.o 28. septembrist 2. oktoobrini. Siis alustab teenistust ligi 1200 kutsealust.

 

Sel nädalal asub ajateenistusse ligi 1700 kutsealust

Nädala algul alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust ligi 1700 noormeest.

Suvel alustavad ajateenistust kutsealused, kelle ametikoht väeosas eeldab 11-kuulist teenistust: autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Lisaks noormeestele asub teenistusse ka kuni 10 neidu.

Kõige enam kutsealuseid asub aega teenima tagalapataljonis, Kuperjanovi jalaväepataljonis ja Viru jalaväepataljonis. Vabatahtlikuna ajateenistusse asuvad neiud suunduvad Kuperjanovi jalaväepataljoni, pioneeripataljoni ja õhutõrjepataljoni.

Eesti riigi esmase kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Selle käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas.

21. ja 22. mail ei toimu kutsealuste vastuvõttu

21. ja 22. mail ei toimu Tallinna ja Tartu kaitseväekohustuslaste osakondades vastuvõttu.

Taotlused jm saab jätta valvelauda. Vabandame ebamugavuste pärast.

Algas Siil

Algab 15. maini kestev ja kogu Eestit hõlmav kaitseväe ajaloo suurim õppus Siil 2015, kus on planeeritud osalema üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegvväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse Siil eesmärk on kontrollida alalises valmiduses olevate üksuste täiendkomplekteerimist ja kiirreageerimisvalmiduses olevate üksuste formeerimist.

Siil koosneb kolmest etapist: I etapp 4.—8. maini on üksuste formeerimine ja väljaõpe, II etapp 9.—12. maini on 1. jalaväebrigaadi taktikaline õppus ja lahinguülesannete täitmine ning III etapp 13.—15. maini on operatsiooni lõpetamine ja varustuse esmane hooldus.

Õppusele on enamjaolt kutsutud reservväelased, kes lõpetasid ajateenistuse aastatel 2012, 2013 ja 2014. Õppusele on aga kaasatud ka teiste aastakäikude reservväelasi. Reservväelased kordavad ja täiendavad ajateenistuses õpitut ning harjutavad üksuste koostegevust.

Õppusele “Siil 2015” kutsutakse reservväelasi üldjuhul kaheks perioodiks. Suurem osa kutsutakse kohale 12 päevaks, et viia läbi kogu brigaadi hõlmav taktikaline õpe ja anda üksuse tegevusele hinnang. Teine osa reservväelasi kutsutakse õppusele aga neljaks päevaks, et kontrollida üksuste formeerimise võimekust, tuletada meelde varem õpitut ja lasta sisse relvad.

Selline lahendus on tingitud vajadusest harjutada üksuste formeerimist ning brigaadi koostööd, mistõttu on igal õppusel osaleval reservväelasel oluline roll; neljaks päevaks kutsutud panustavad formeerimise õnnestumisse, 12-päevasel õppekogunemisel osalejad annavad aga võimaluse harjutada brigaadi koostööd.

Veteranipäeval anname au

Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranipäev on jüripäev, 23. aprill.

Veteranid on võidelnud Eesti eest ja teeninud ära ühiskonna tänu ning toetuse. Veterane on meie seas ligi 2700. See on võimas jõud, kel on hindamatu kogemus ja jätkuv tahe Eesti riigile ja inimestele palju anda. Veteranipäev loob uue traditsiooni, mille eesmärk on väärtustada veterane ja nende lähedasi.

23. aprillil 2015 tähistame kolmandat korda Eestis veteranipäeva – missioonisõdurite ja teenistuses vigastada saanud Eesti sõjameeste päeva.

Veteranipäeva keskne üritus on Veteranirock.

Loe, millised üritused on pühendatud veteranipäevale.

Sõjamuuseumis avatakse Afganistani teemaline näitus

Täna, veteranipäeval avab kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras Eesti sõjamuuseumis ekspositsiooni, mis kujutab erinevate esemete ja fotode kaudu Eesti kaitseväelaste 11 aastast teenistust Afganistanis.

„See näitus on meie kaitseväe ühest olulisest peatükist, kaitseväelaste teenistusest Afganistanis ja annab külastajatele ülevaate Eesti sõdurite elu-olust,“ ütles sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. „Näituse teeb eriliseks, et selle kunstiline lahendus on loodud Afganistanis teeninud kaitseväelaste endi poolt ja nende poolt üles ehitatud ning samuti on pea kõik näitusel olevad esemed ehedad – toodud Afganistanist.“

Ekspositsiooni keskmes on Helmandi provintsis Camp Bastionis asunud saun, mis toodi Eestisse tagasi komplektsena ning ehitati sõjamuuseumi tehnikahallis uuesti koos terrassiga üles. Lisaks saab näitusel tutvuda kaitseväelaste kasutuses olnud tehnika, relvastuse ja varustusega. Näitusel on fotod, mis kajastavad Eesti kaitseväelaste teenistust ja eluolu nii Camp Bastionis kui ka väiksemates patrullbaasides ja kontrollpunktides.

Näituse avamisel autasustab kaitseminister Sven Mikser Eesti sõjamuuseum ja MTÜ Fotokeskkonna korraldatud fotokonkurssi võitjaid.

Ekspositsioon paikneb sõjamuuseumi tehnikahallis Viimsis Vehemaa teel. Tehnikhall on alates 24. aprillist kuni sügiseni nädalavahetustel kõigile huvilistele avatud.

Eesti kaitseväelased teenisid Afganistani rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) koosseisus 11 aastat nii pealinna Kabuli lähistel, Kandaharis kui Helmandi provintsis.

Ligi 300 kutsealust alustas ajateenistust

5. jaanuaril kutsuti sel aastal esimest korda ajateenistusse. Oma riigikaitselist kohustust asub täitma ligi 300 kutsealust.

Kaitseressursside Ameti kutsel asub enamik kutsealustest ajateenistusse peamiselt vahipataljoni ja mereväebaasi, aga ka tagalapataljoni, Viru jalaväepataljoni ja teistesse väeosadesse. Ajateenistusse peaks vabatahtlikult asuma ka kuni kuus neidu, kelle teenimiskohad on pioneeripataljonis ja õhutõrjepataljonis. Kaitseministri määruse järgi on järgmine ajateenistusse kutsumine 27. nädalal ja siis asub aega teenima ligi 1700 kutsealust.

Värbamiskampaania koos liitlastega

Täna, 3. novembril, algab Scoutspataljoni värbamiskampaania pealkirjaga „Teras II“. Kaitseressursside Ameti kampaania kutsub Scoutspataljoni ridadesse teenistusse kõiki mehi ja naisi, kelle eesmärk on väljakutseterohke ja huvitav tegevväelase karjäär.

Kampaania keskmes on Eesti võitlejad koos liitlaste, nende varustuse ja relvastusega. Eelmisest aastast visuaalselt tuttavale bännerile – köiega laskuv sõdur – lisandub kopter Black Hawk ja liitlaste lahingumasin Bradley.

Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo lisas, et mitte kunagi varem ajaloos ei ole Eesti kaitseväelased tundnud NATO liitlaste nii suurt tuge ja kohalolu kui praegu. Hetkel mõistame mida tähendab maailma tugevaim sõjaline organisatsioon ja tulejõud, millel pole võrdset. See väljendub ka Scoutspataljoni võitlejate pea igapäevases koostöös eri riikide elukutseliste sõjaväelastega.

Aktiivne kampaania „Teras II“ kestab kolm nädalat. Peamised sõnumikandjad on interneti keskkonnas ja trükimeedias.

Kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon loodi NATO operatsioonides osalemiseks ja Eesti-siseste äkkrünnakute tõrjumiseks. Väeosa kasutab Kaitseväe parimat varustust ja tehnikat. Scoutspataljoni kõikide allüksuste prioriteet on arendada erialaseid ja lahingulisi oskusi. Suurt tähelepanu pööratakse füüsilisele ettevalmistusele ja keeleõppele. Seni on suur hulk välismissioone komplekteeritud just Scoutspataljoni baasil.

8. oktoobril ei toimu kutsealuste vastuvõttu

8. oktoobril ei toimu Tallinna ja Tartu kaitseväekohustuslaste osakondades vastuvõttu.

Taotlusi jm saavad kutsealused esitada ameti valvelauda. Vabandame ebamugavuste pärast.

Amet täitis ajateenistusse kutsumise selle aasta eesmärgi

Kaitseressursside Ameti kutsel asus lõppeval nädalal ajateenistusse 1202 kutsealust, sealhulgas vabatahtlikuna 6 neidu.

Äsja lõppenud kutse oli tänavu kolmas ja ühtlasi viimane. Välisriikidest asus Eestis ajateenistusse kokku 8 noormeest, peamiselt Soomest, aga ka Saksamaalt ja Suurbritanniast.
Omal algatusel tuli ajateenistusse üle 38% kutsealustest.

Noormeeste teenistuskohad on peamiselt 1. jalaväebrigaadis, Kuperjanovi jalaväepataljonis ja teistes väeosades. Kuus neidu asusid ajateenistusse 1. jalaväebrigaadis.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae: „Ajateenistusse kutsumise selle aasta eesmärk on täidetud. Rõõmustavalt palju oli noormehi, kes asusid ajateenistusse omal algatusel. See näitab kutsealuste küpsust, sest nad mõistavad, et ajateenistuse kogemus aitab neil paremini koostada elu- ja karjääriplaani. Ajateenistuskohustuse võimalikult varane täitmine on neile ka isiklikult kasulik, sest siis saab hiljem muretumalt õpingute ja tööga edasi minna.“

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 2015. aasta teisel nädalal.

Algas aasta viimane ajateenistusse kutsumine

 Jooksval nädalal asub Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistuskohustust täitma üle 1100 noormehe. Vabatahtlikuna läheb ajateenistusse ka 8 neidu.

Rõõmustavalt palju on taas neid noormehi, kes otsustasid oma riigikaitselise kohustuse täita vabatahtlikuna.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Margus Pae: “Selle aasta ajateenistusse kutsumine on ühes mõttes eriline – need noormehed ja neiud lõpetavad ajateenistuse Eesti seni suurimal reservõppekogunemisel Siilil tuleva aasta maikuus. Nii ulatuslikku ja suurearvulise koosseisuga õppust ei ole meil enne olnud, aga nagu ütleb tunnuslausegi – iga okas loeb.“

Valdav osa kutsealustest asub aega teenima 1. jalaväebrigaadi üksustes, aga ka Kuperjanovi pataljonis ja teistes väeosades. Neidude teenimiskohad on tagalapataljonis ja pioneeripataljonis. 8-kuulise ajateenistuse kestel õpetab kaitsevägi välja täiendust reakoosseisu jaoks.

Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti esmase kaitsevõime alus, mis annab põhiteadmised riigikaitsest ja õpetab tegutsema ühtse meeskonnana.

Pärast ajateenistust jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenijate toetused tõusevad

Kaitseministeeriumi pressiteade

Valitsus kinnitas tänasel istungil määrusemuudatuse, millega suurendatakse ajateenijate igakuiseid toetuseid, samuti tunnustatakse senisest suurema toetusega jaoülematena pikemat teenistust läbivaid ajateenijaid.

1. jaanuarist jõustuva määruse alusel hakkavad kõik ajateenijad alates teenistuse algusest saama igakuiselt 100 eurost toetust senise 75 euro asemel. Ajateenistuse esimese kaheksa kuu käigus kaprali austame välja teeninud ajateenijate toetus suureneb seniselt 105-lt eurolt 125 euroni kuus.

Samuti muudetakse ajateenistuse käigus nooremallohvitseridest jaoülemate igakuise toetuse maksmise korda. Kui seni hakati jaoülematele suurendatud, 175-200 eurost toetust maksma alles teenistuse üheksandast kuust alates, siis edaspidi hakkavad nad 175-200 eurost toetust saama juba kohe pärast nooremallohvitseri auastme saamist ehk alates teenistuse viiendast või kuuendast kuust.

Ajateenija toetuse eesmärk on katta ajateenija igapäevaseid kulutusi hügieenitarvetele, sidekuludele lähedastega, vaba aja veetmisele väeosa sõdurikodus ning transpordile, kui ajateenija on lubatud väljaloale.

Eelnõu rakendamise kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Uute toetuste rakendamise kuluks on planeeritud aastas 275 000 eurot. 2015. aasta kaitseväe eelarve kavandisse on planeeritud ajateenijate toetuste maksmiseks 3 455 000 eurot, mis sisaldab toetuste suurenemise kulusid.

Lisainfo:
Artur Jugaste
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 5854 0355

Kolmandik läks ajateenistusse vabal tahtel

Juulikuu esimestel päevadel asus Eestis ajateenistusse kokku 1821 noort, sealhulgas 18 neidu.

Kolmandik noormeestest tegi seda omal algatusel, otsustades ajateenistuse kohustuse täita endale sobivaimal ajal ja kinnitades sellega oma kõrget kaitsetahet.

Valdav osa noormeestest on kesk- või kõrgharidusega. Suurem osa juulikutse ajateenijatest saavad 11 kuu jooksul jao- või reservrühmaülema väljaõppe. Kõige rohkem said vastsete ajateenijate näol täiendust Kuperjanovi jalaväepataljon, 1. jalaväebrigaad, suurtükiväepataljon ja Viru jalaväepataljon.

Sel aastal pakkus Kaitseressursside Amet kutsealustele, kes osalesid üldlaulu- ja tantsupeol erandkorras välja võimaluse asuda ajateenistusse alles pärast peo lõppu. 59 pidulisest kutsealust pidid Kaitseressursside Ametile selle võimaluse kasutamisest varem teada andma. Esmaspäeval, 7. juulil jõudsid kõik 59 peolist ka neile varem määratud väeosadesse.

“See näitab kutsealuste kõrget distsipliini ja annab meile julgust ehk ka tulevikus taolisi projekte ette võtta,” ütles Kaitseressursside Ameti peadirektori asetäitja Peep Tambets.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 29. ja 30. septembril, mil peaks ajateenistust alustama enam kui 1100 kutsealust.

Muutuvad ameti vastuvõtuajad

Alates 14. juulist muutuvad ameti vastuvõtuajad: esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval toimub vastuvõtt kl 8.15-17.00, teisipäeval 8.15-18.00 ja reedel 8.15-15.45. Peadirektori ja peadirektori asetäitja võtavad vastu endiselt tööajal eelregistreerimisega telefonil 717 0752.

Sel nädalal alustab ajateenistust üle 1700 noormehe

Juuni lõpul ja juuli algul asub Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistusse enam kui 1700 noormeest, kellest kolmandik teeb seda omal algatusel.

Aasta suurima arvuga kutsealuste ajateenistusse asumist kommenteerides ütles ameti peadirektor Margus Pae: “Tunnustan noormehi, kes asuvad ajateenistusse. Nad on vaieldamatult kõige tublimad ja tervemad mehed, kellele riik võib kindel olla ja kes on mõistnud, et ajateenistus on neile auasi.”

Pae lisas, et ka tööandjate silmis on ajateenistus muutumas tulevase töötaja kvaliteedimärgiks, sest ajateenistuse läbinud mees on väärt töötaja. Ta on füüsiliselt terve, saanud kaasa head meeskonnatöö oskused, praktilise töökogemuse ja hulga erinevaid erialaseid oskusi.

Juulikuise kutsumisega alustavad ajateenijad, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist teenistust ehk autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad.

Lisaks enam kui 1700 noormehele alustavad vabatahtlikult ajateenistust ka 19 neidu.

Peagi algavat üldlaulu- ja tantsupidu silmas pidades tuli Kaitseressursside Amet vastu enam kui poolesajale lauljale ja tantsijale, kelle kohustus alustada ajateenistust satub samale ajale suurpeo ja selle proovidega. Amet pakkus noormeestele erandkorras võimalust alustada ajateenistust pärast laulu- ja tanstupeo lõppu. Peol osalenud noormehed peavad väeosadesse ilmuma 7. juulil.

Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti riigi esmase kaitsevõime alus, mis annab põhiteadmised riigikaitsest ja õpetab tegutsema ühtse meeskonnana. Pärast ajateenistuse lõppu jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenistuse kohustust kutsutakse täitma kolm korda aastas – jaanuaris, juulis ja oktoobris.
Ajateenistusse kutsumine on plaaniline tegevus, mis toimub kaitseministri määruses ette antud mahus. 2014. aastal näeb määrus ette kokku 3162 kutsealuse ajateenistusse kutsumise. Vabatahtlikuna võib tänavu ajateenistusse asuda kuni 38 neidu.

Ukraina sündmused pole heidutanud eestimaalaste kõrget toetust riigikaitsele

Vaatamata muutunud julgeolekuolukorrale püsib Eesti elanike toetus riigikaitsele senisel kõrgel tasemel, selgub värskelt valminud avaliku arvamuse uuringust.

Märtsis uuringufirma Saar Poll poolt läbi viidud uuringu „Avalik arvamus ja riigikaitse“ järgi on Eesti elanike kaitsetahe jätkuvalt kõrge – 82 protsenti arvab, et võõrriigi rünnaku korral peab riik osutama relvastatud vastupanu. 61 protsenti eestimaalastest on valmis ka ise oma oskuste ja võimetega riigi kaitsmises osalema. Seejuures on vastupanu soosivate elanike osakaal järjekindlalt tõusnud ning käesoleva aasta uuringutulemused näitavad kõigi aegade kõrgeimat taset.

67 protsenti elanikest peab Eesti peamiseks julgeolekutagatiseks NATOsse kuulumist, 45 protsendi arvates on oluline iseseisva kaitsevõime arendamine ja 30 protsendi arvates kuulumine Euroopa Liitu.

„Arvestades seda, et käesolev uuring viidi läbi märtsikuus Krimmi ja Ukraina sündmuste kõrghetkel, on uuringu üldised tulemused positiivsed,“ ütles uuringutulemusi tutvustanud sotsioloog Juhan Kivirähk. „Tulemused näitavad, et Ukraina murettekitavad sündmused pole heidutanud Eesti elanikkonna positiivset suhtumist riigikaitsesse ja NATO-sse.“

Kivirähk lisas, et kuigi toetus riigikaitsele püsib kõrgel, on suurenenud nende inimeste arv, kes tunnetavad, et ümbritsev maailm muutub ebastabiilsemaks. „12 protsendi võrra on suurenenud nende inimeste arv, kes näevad maailma julgeolekuolukorra muutumist ebastabiilsemaks, samuti on 16 protsendi võrra suurenenud nende hulk, kes peavad võimalikuks ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu,“ ütles ta. „Sellised reaktsioonid on Ukraina sündmuste valguses ka täiesti loogilised ning peegeldavad ka paljude julgeolekuekspertide hinnangut, et Putini režiimi agressioon Ukraina vastu on kaasa toonud põhjaliku muutuse Euroopa senises julgeolekuarhitektuuris.“

Täna tutvustati kaitseministeeriumis ka uuringut „Inimõigused kaitseväes“. Uuringu tellinud Eesti Inimõiguste Instituudi nõukogu liikme Mart Nuti sõnul tõsiseid probleeme inimõigustega kaitseväes ei ole, kuid selle valdkonna uurimine aitab inimõiguste kaitset veelgi tugevdada.

„Võrreldes Eesti elanikkonnaga keskmiselt on ajateenistuses viibivate noormeeste teadlikkus inimõigustest koguni veidi parem,“ ütles Nutt. „Küll aga ei olnud 40 protsenti ajateenijatest kursis, millised õigused neile ajateenistuses kehtivad ning kolmandik ajateenijatest ei teadnud ka, kust oma õiguste kohta infot saada.“

Inimõiguste Instituudi uuring annab ka ülevaate rahvusvahelisest praktikast seoses inimõiguste kaitsega relvajõududes ja julgeoleku valdkonnas laiemalt.

Kolmandana tutvustati täna uuringut „Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust“, mis kirjeldab noormeeste suhtumist ajateenistusse. Uuringust selgub, et mida noorem on kutsealune ajateenistusse kutsumisel, seda meelsamini ta sinna läheb. 69 protsenti uuringus osalenud reservväelastest arvas seetõttu, et ajateenistuse võiks läbida just nooremas eas, kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist.

Samuti selgus uuringust, et kutsealused ja reservväelased peavad ajateenistuse puhul sõjalise väljaõppega võrdselt oluliseks meeskonnatunde ja muude sotsiaalsete oskuste omandamist ning raskete füüsiliste ülesannete ja stressiga toimetulemist.

Uuringute rapordid on saadaval digitaalselt:

Lisainfo:
Artur Jugaste
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 5854 0355
">

Kõrgem sõjakool kutsub valima parimat juhtimisalast kõrgharidust

Alanud on reklaamikampaania, mille eesmärk on kutsuda kõrgema sõjakooli ridadesse noori, kes tahavad saada väga head juhtimisalast kõrgharidust.

„Selle aasta kampaania põhisõnum on „Vali parim juhtimisalane kõrgharidus“. Noorele, kes tahab saada parimat juhtimisalast kõrgharidust, pakume ühe valikuna välja kõrgema sõjakooli,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teabeohvitser kapten Kristjan Kostabi. “Kõrgem sõjakool annab väga hea praktilise oskuse juhtida nii inimesi, süsteeme kui ka protsesse ja tehnikat. Seda tõestavad meie kaasaegse sõjakooli lõpetanud, kes arendavad praegu kaitseväge või on erasektoris edukad juhid,“ selgitas Kostabi.

Kõrgema sõjakooli reklaamikampaania kõnetab noori vahetult e-kanalites ja välireklaamidel, sest noored veedavad järjest rohkem aega nii e-kanalites kui ka linnaruumis liikudes. Kampaania sõnumid püüavad luua isiklikku sidet ja suhestuda noorega teda otse kõnetades, rõhutavad kõrgemale sõjakoolile omast kindlust ja eesmärgipärasust, näitavad sõjakooli eripära võrreldes teiste kõrgkoolidega ning kutsuvad kaasa mõtlema.

Põhjaliku info õppimisvõimaluste ja ohvitseri elukutse kohta leiab kõrgema sõjakooli kodulehelt ja Facebook’i lehelt ning artiklitest ajalehtede koolituslisades.

Kõrgema sõjakooli põhikursusel saab rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal.
Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 23. juunist 6. juulini.

Kampaaniat korraldavad Kaitseressursside Amet ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused koos reklaamiagentuuriga DDB Eesti. Kampaania kestab 6. juulini.

 

Lisainfo: 

Anne Osvet
avalike suhete nõunik
Kaitseressursside Amet
717 0768 / 513 1924
">

kpt Kristjan Kostabi
teabeohvitser
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
520 3180
">

15. ja 16. mail ei toimu kutsealuste vastuvõttu

15. ja 16. mail ei toimu Tallinna ja Tartu kaitseväekohustuslaste osakondades vastuvõttu.

Taotlusi jm saavad kutsealused esitada ja jätta valvelauda. Vabandame ebamugavuste pärast.

E-teenuste hooldustööd

Eeloleval nädalavahetusel 19.04. 20:00 – 20.04. 11:00 ei saa kasutada kaitseväekohustuslaste registrit ja ameti e-vorme, kuna toimuvad suuremahulised riigiportaali eesti.ee hooldustööd. Vabandame ebamugavuste pärast!

Kaitseressursside Ameti peadirektorina alustas tööd Margus Pae

10. märtsil alustas Kaitseressursside Ameti peadirektorina tööd Margus Pae.

Oma olulisema ülesandena näeb ta Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe senisest tugevamat koostööd, sest eesmärgid on samad.

Margus Pae hinnangul on väga tähtis, et riiklikud andmebaasid aitaksid kaasa ja hõlbustaksid ajateenistusse kutsutavate noormeestega tehtavat tööd arstlikes komisjonides. Samavõrra oluline on suurendada kodanike, ametiasutuste ja ettevõtjate üldist teadlikkust riigikaitselistest ülesannetest. Kindlasti peab Kaitseressursside Ametil olema riigikaitseõpetuse arendamises tähtsam roll, sõnas Pae.

Riigikantselei tippjuhtide valiku komisjon valis Margus Pae välja kuue kandidaadi seast avalikul konkursil. Seni töötas Margus Pae kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantslerina, olles kaitsevaldkonnas ja ministeeriumis töötanud kokku üle 15 aasta. Tema eestvedamisel on välja töötatud nii riigikaitse kümneaastane arengukava kui ka laiapõhjalise riigikaitse arengukava.

Pae on lõpetanud Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise erialal ja täiendanud ennast erinevatel kursustel välisriikides.

Kaitseressursside Amet toetab Eesti kaitsevõimet inim- ja materiaalse ressursi arvestuse, hindamise ja valiku kaudu, sealhulgas kutsub amet Eesti kodanikke ajateenistusse. Ametis töötab ligi sada inimest.

Kaitseminister nimetas kaitseressursside ameti peadirektoriks Margus Pae

Seni kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantslerina töötanud Pae alustab uuel töökohal 10. märtsist. Kaitseressursside ameti uue peadirektori valis välja riigikantselei tippjuhtide valikukomisjon kuue kandidaadi seast.

„Margus Pae on panustanud riigikaitse arendamisse üle 15 aasta ja teinud oma tööd suure pühendumusega,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu. „Uues ametis saab ta rakendada oma suurt kogemustepagasit riigikaitse planeerimisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest. Kaitseressursside amet saab endale väga võimeka juhi.“

Margus Pae näeb enda ülesandena jätkata kaitseressursside ameti senist head tööd. „Minu eesmärk peadirektorina on tugevdada koostööd kaitseväega, kellega kaitseressursside ametil on ühised eesmärgid,“ ütles Pae. „Samuti on oluline astuda samme riiklike andmebaaside nagu e-tervis paremaks rakendamiseks.“

Pae sõnul on oluline suurendada üldist teadlikkust kodanike, ametiasutuste ja ettevõtjate riigikaitselistest ülesannetest. Kindlasti peab kaitseressursside ametil olema riigikaitseõpetuse arendamises tähtsam roll, sõnas Pae.

Kaitseministeeriumi asekantsleri kohale kuulutatakse välja avalik konkurss. Uue asekantsleri leidmiseni täidab kaitseplaneerimise asekantsleri ülesandeid kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe.

Margus Pae on töötanud kaitseministeeriumis alates 1998. aastast. 2005. aastal sai temast riigikaitse planeerimise osakonna juhataja ning 2011. aastast on Pae kaitseplaneerimise asekantsler, kes koordineerib riigikaitse planeerimise osakonna, kaitseväeteenistuse osakonna ning kaitsevalmiduse osakonna tööd. Pae on lõpetanud Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise erialal ning täiendanud ennast erinevatel kursustel välisriikides.

2005. aastast kaitseressursside ametit juhtinud Kairi Rikko asus 2. jaanuarist tööle päästeameti peadirektori asetäitjana halduse alal.

Kaitseressursside amet toetab Eesti kaitsevõimet inim- ja materiaalse ressursi arvestuse, hindamise ja valiku kaudu, sealhulgas kutsub amet Eesti kodanikke ajateenistusse. Ametis töötab sada inimest.

Lisainfo:
Artur Jugaste
Kaitseministeeriumi pressiesindaja
Tel 5854 0355

Aasta esimeses kutses alustas ajateenistust 340 noort

2014. aasta esimeses kutses alustas ajateenistust 340 noort. Kuus neist olid vabatahtlikuna teenistusse asuvad neiud.

Teenistusse asuti vahipataljonis, mereväebaasis, tagalapataljonis ja Kirde kaitseringkonna väeosades. Neiud asusid teenistusse Kirde kaitseringkonnas: pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis ja õhutõrjepataljonis.

Järgmine ja tänavuse aasta suurim ajateenistusse kutsumine on 27. nädalal, mil oodatakse aega teenima ligi 1700 kutsealust.

Kairi Rikko lahkus Kaitseressursside Ameti peadirektori ametikohalt

Kairi Rikko lahkus 2013. aasta lõpul Kaitseressursside Ameti peadirektori ametikohalt ning alustab 2. jaanuarist 2014 tööd Päästeameti peadirektori asetäitjana. Kaitseminister Urmas Reinsalu autasustas Kairi Rikkot lahkumisel kaitseministeeriumi I klassi teeneteristiga pikaajalise silmapaistva tegevuse eest Kaitseressursside Ameti juhtimisel.

„Kairi Rikko on teeninud eeskujulikult ja kohusetundlikult meie riiki ja rahvast,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu kõrget autasu kätte andes. „Kairi Rikko ehitas nullist üles tõhusalt toimiva ja avatuse põhimõttel tegutseva Kaitseressursside Ameti.“

Kairi Rikko töötas kaitseministeeriumi valitsemisalas 14 aastat, alustades tööd kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitjana. 1. augustil 2005 asus Kairi Rikko vastloodud Kaitseressursside Ameti peadirektori ametikohale.

Kaitseministeeriumi Mikk Marran sõnul on üle kaheksa aasta KRAd juhtinud Kairi Rikko töötanud väga tõhusalt ja ehitanud nullist üles väga hästi toimiva ning avatuse põhimõttel tegutseva ameti. “Ta on teinud seda rasket tööd äärmise pühendumisega. Tänase KRA tegevust iseloomustavad e-lahendused ja teenuste kõrge kvaliteet, mh pretsedenditult kiire vastamine kodanike küsimustele.”

Kairi Rikko on esimene nii kõrge autasu saanud naine, seni on kaitseministeeriumi I klassi teeneteristiga autasustatud vaid mehi. Kaitseministeeriumi kõige kõrgema tunnustuse on pälvinud Ülo Uluots, Lennart Meri, Mart Laar, Siim Kallas, Margus Kolga, Jüri Luik, brigaadikindral Märt Tiru, Jürgen Ligi, kindralleitnant Johannes Kert, Martin Hurt, kindral Ants Laaneots, Lauri Tumm, Mark A. Welsh, Liam Fox.

Varem on Kairi Rikkot tunnustatud kaitseministeeriumi hõberinnamärgi, kuldrinnamärgi ja kaitseministeeriumi II klassi teeneteristiga.

Rääkisime Teeviidal ajateenistusest

Scoutspataljon kutsub oma ridadesse terasest mehi ja naisi

Täna alustab Kaitseressursside Amet Scoutspataljoni värbamiskampaaniat „Terasest“. Kampaania tõstab tähelepanu keskmesse tegevväelase väljakutseterohke karjääri ja kutsub Scoutspataljoni ridadesse kõiki mehi ja naisi, kes tehtud kui terasest. Kampaania visuaalil on ühtseid pidepunkte eelmisel aastal Aasta Digiteo tiitli pälvinud kampaaniaga „Kutse valitute sekka“.

Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo: „Scoutspataljoni võitlejaid on läbi aegade ühendanud moto E pluribus unum ehk üks paljudest. Moto kannab endas valmisolekut alati üksteise eest seista, olla üks paljudest, ent ometi üks, ühtne ja terasest jõud. Meie ridadesse on oodatud kõik mehed ja naised, kes neid väärtuseid jagavad ja on valmis Eesti eest seisma.“

Kampaania kestab 22. novembrini ja peamisteks sõnumikandjateks on Internet ja printmeedia.

Kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon loodi NATO operatsioonides osalemiseks ning Eesti-siseste äkkrünnakute tõrjumiseks. Väeosas on kasutusel Kaitseväe parim varustus ja tehnika. Scoutspataljoni kõikide allüksuste prioriteetideks on erialaste ja lahinguliste oskuste arendamine. Suurt tähelepanu pööratakse füüsilisele ettevalmistusele ja keeleõppele. Seni on suur hulk välismissioone komplekteeritud Scoutspataljoni baasil.

2013. aasta värbamiskampaania looja on reklaamiagentuur Creatum. Kaitseressursside Ameti ülesannete hulka kuulub Kaitseväele personali värbamine koostöös Kaitseväega ning tegevväelase elukutse tutvustamine ja populariseerimine avalikkuses.

 

Ajateenistusse kutsumise 2013. aasta eesmärk on täidetud

2013. aasta 40. nädalal asus Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistusse 1333 kutsealust ja vabatahtlikuna kümme neidu.

Kokku asus tänavu ajateenistusse 3342 kutsealust ja vabatahtlikuna 15 neidu.

Kaitseressursside Ameti peadirektor Kairi Rikko: „On kiiduväärt, et jätkuvalt väärtustavad noormehed ajateenistuskogemust ja koostavad oma eluplaane ning karjääri arvestades kindlalt ajateenistusega. Sellest annab tunnistust omal algatusel ajateenistusse asuvate noormeeste hulk, mis on aasta vältel olnud ligi veerand kutsututest.“

Lõppenud kutse oli selle aasta kolmas ja viimane ning selle alusel õpetatakse 8 kuu jooksul välja üksuste reakoosseis.

Noormehed asusid jooksval aastal ajateenistuskohustust täitma pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, õhutõrjepataljonis, Kuperjanovi jalaväepataljonis, logistikapataljonis, staabi- ja sidepataljonis, vahipataljonis ja mereväes.

15 neidu on asunud vabatahtlikult teenima Kuperjanovi jalaväepataljonis, 1. jalaväebrigaadis ja Kirde kaitseringkonna väeosades.

Eesti reservarmee moodustamisel on ajateenistuses toimuv väljaõpe äärmiselt oluline lüli. Ajateenistuses saadakse põhilised teadmised riigi kaitsevõimest ja õpetatakse noormehi tegutsema ühtse meeskonnana. Riigikaitsekohustus jätkub reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 2014. aasta 2. nädalal.

Ajateenistusse asunud vabatahtlike osakaal on jätkuvalt suur

Lõppeval nädalal asus Eestis ajateenistusse 1671 noormeest ja 5 neidu. Veerand noormeestest avaldasid ise soovi oma kaitsekohustus täita.

Selle aasta suurima arvuga kutsealuste ajateenistusse asumist kommenteerides ütles Kaitseressursside Ameti peadirektor Kairi Rikko, et jätkuvalt on suur osakaal nendel noormeestel, kes asuvad vabatahtlikult ajateenistusse. Neid oli juulis veerand kutsutute arvust.

„Kõige kaugemalt saabus Eesti kaitseväkke ajateenistuskohustust täitma kutsealune Kanadast. Tulijaid oli ka Suurbritanniast ja Rootsist,“ lisas Rikko.

Kairi Rikko hinnangul on noormeeste kaitsetahe jätkuvalt kõrge, sest 98,3% ajateenistusse asunud noormeestest on kesk- või kõrgharidusega. Suurem osa juulikutse ajateenijatest saavad 11 kuu jooksul jao- või reservrühmaülema väljaõppe.

Ajateenistusse ei ilmunud 71 noormeest, ehk 4% kutsututest.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on oktoobris, mil alustab ajateenistust üle 1300 kutsealuse.

Jooksval nädalal alustab ajateenistust üle 1600 noormehe

Järgmisel nädalal asub Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistusse üle 1600 noormehe. Valdav osa teenistusse asuvatest noormeestest on keskharidusega. Vabatahtlikuna asub juulis Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenistusse ka 5 naist.

Noormehed asuvad ajateenistuskohustust täitma staabi- ja sidepataljonis, Kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljonis, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis, pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, õhutõrjepataljonis, vahipataljonis, Kuperjanovi jalaväepataljonis ja mereväebaasis.

Juulikuise teenistusse kutsumisega alustavad teenistust ajateenijad, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust ehk autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad.

Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti esmase kaitsevõime alus, mis annab põhiteadmised riigikaitsest ja õpetab tegutsema ühtse meeskonnana. Pärast ajateenistust jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutakse 3 korda aastas: jaanuaris, juulis ja oktoobris. Ajateenistusse kutsumine on plaaniline tegevus, mis toimub kaitseministri määruses ette antud mahus. 2013. aastal näeb määrus ette kokku 3191 kutsealuse ajateenistusse kutsumise. Vabatahtlikuna võib tänavu ajateenistusse asuda kuni 16 naist.

Sõjakoolist tippjuhiks

Täna, 24. mail, algab kampaania, mille eesmärk on värvata Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kõrgema sõjakooli ridadesse noori, kes tahavad saada head juhtimisalast kõrgharidust. Kampaania sõnumid keskenduvad ohvitseri elukutse eri tahkudele, näitavad sõjakooli eripära võrreldes teiste kõrgkoolidega ja kutsuvad kaasa mõtlema erinevate ootuste ja huvidega noori.

„Kui mina valisin kõrgkooli, siis niisuguseid kampaaniaid ei korraldatud. Mäletan, et nagu tuhanded teised üldhariduskoolide lõpetajad, olin segaduses, kuhu minna edasi õppima,“ rääkis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teabeohvitser kapten Kristjan Kostabi. „Usun, et kõrgema sõjakooli kampaania aitab noortel paremat valikut teha, sest otsustada on lihtsam, kui tead, millised on kõrgkooli eelised,“ rõhutas Kostabi.

Kõrgema sõjakooli värbamiskampaania kõnetab noori vahetult seal, kus nad kõige enam aega viidavad: e-kanalites, välireklaamides, kino- ning telereklaamides. Kampaaniat toetab interaktiivne testikeskkond test.elukutse.ee, kus iga noor saab oma võimed proovile panna. Põhjaliku info õppimisvõimaluste ja ohvitseri elukutse kohta leiab kõrgema sõjakooli kodulehelt ja Facebook’i lehelt ning artiklitest ajalehtede koolituslisades. Värbamiskampaaniat korraldavad Kaitseressursside Amet ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused koos reklaamiagentuuriga DDB Eesti. Kampaania kestab 5. juulini.

Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule.  Kõrgema sõjakooli põhikursusel saab rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Sisseastumisdokumente saab sel aastal kõrgemasse sõjakooli esitada 25. juunist 7. juulini.

Kampaania lisainfo:
Marke Teppor
Kaitseressursside Amet
avalike suhete nõunik
tel 717 0772
mob 551 3318

Õppimisvõimaluste ja vastuvõtu lisainfo:
kpt Kristjan Kostabi
Teabeohvitser
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
mob 520 3180

Veteranide toetussümboliks valiti sinilill

Esimesed sinililled on valmis kandmiseks tänasel veteranipäeval. Autor: Meelis Pääbo

Esimesed sinililled on valmis kandmiseks tänasel veteranipäeval. Autor: Meelis Pääbo

Tänasel veteranipäeval esitletakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetussümbolit – sinilille.

Konkursile esitatud 31 ideekavandi seast tunnistas veteranidest ja ekspertidest koosnev žürii parimaks disainer Heino Prunsvelti töö “Sinilill”.

“Žürii leidis, et esitatud lahendustest on sinilill veteranide toetussümbolina kõige mitmekihilisem ja suurema üldistusjõuga,“ ütles žürii esimees Tanel Veenre. “Võidutöö kerkis esile tervikliku ja läbimõeldud disainiga, mille puhul pälvis tunnustust ka pakutud materjali ning valmistusviisi lihtsus.” Veenre lisas, et loodava rinnamärgi kandmisele lisandub mitmeid teisi võimalusi, millega nii tänasel kui tulevastel veteranipäevadel meie kevade ühe esimese taimega välismissioonidel käinud mehi ja naisi tunnustada.

Võidutöö autori Heino Prunsvelti sõnul kasvas sinilille idee välja Kaitseväe mütsimärgist, mille ta 1992. aastal kujundas. „Toonasest kogemusest tekkis mõte ühendada mütsimärk sinilillega ja teha nendest stiliseeritud kooslus. Sinilill sobib toetussümboliks suurepäraselt, sest on üks väheseid lilli, mis veteranipäeval looduses õitseb, samuti teab seda lille iga eestlane,“ lausus Prunsvelt.

Kaitseväelase ja veterani nooremveebel Rasmus Penno sõnul on sinilill kaitseväelastele südamelähedane.

„Kaitseväelased tunnevad hästi Vabadussõja-aegset laulu sõjamehe hauakünkal õitsvast kolmest sinilillest.  Veteranina on mul väga hea meel, et sinilill toetussümboliks valiti,“ ütles nooremveebel Penno.

Sinilille sümboliga rinnamärke jagatakse täna õhtul kell 18.30 Vabaduse väljakul algaval Veteranirockil. Märgi eest palutakse vähemalt kahe euro suurust annetust vigastatud kaitseväelastele ja nende peredele.

Sinilille kandmisega saab igaüks väljendada lugupidamist nii välismissioonidel käinud veteranidele kui ka kõikidele, kes kunagi on Eesti eest võidelnud.

Ideekonkursi žürii andis välja ka teise ja kolmanda koha preemia. Teise preemia sai Maie-Leppik Ojasaare töö “Lihtne ilu”, kolmanda koha andis žürii alternatiivse lähenemisega silma paistnud Mari Prekupi ja Ott Pilipenko tööle “Terasliblikas”. Žürii märkis eraldi Heiki Urbala tööd “Herbarium Hepatica” selle huvitava kontseptsiooni poolest.

Konkursi žüriis olid lisaks ehtekunstnik Tanel Veenrele tekstiilikunstnik Mare Kelpman, Eesi Disainikeskuse juht Jane Oblikas, ettevõtte Roman Tavast tegevjuht Eivor Maiväli, Divisioni loovjuht Rain Pikand ning veteranide ja kaitseväelaste esindajatena kolonelleitnant Eero Kinnunen, staabiveebel Siim Saliste, vanemveebel Rando Randveer ja nooremveebel Rasmus Penno.

Vaata galeriid võidutöödest: http://veteran.ee/galerii-voidutoodest/

Tähistame veteranipäeva

23. aprillil 2013 tähistame esimest korda Eestis veteranipäeva – missioonisõdurite ja teenistuses vigastada saanud Eesti sõjameeste päeva. Täname vapraid Eesti mehi ja naisi, kes on kodust kaugel taganud meie riigi julgeoleku, saanud vigastada teenistuses või sõjalisel väljaõppel.

Sel päeval peame meeles ka neid, kes on andnud Eesti vabaduse eest kõige kallima – oma elu.

Veteranipäeva keskne üritus on Veteranirock 23. aprillil kell 18.30 Tallinna Vabaduse väljakul, aga veteranidele korraldavad väeosad kokkutulekuid üle Eesti.

Oma toetust veteranipäevale saad näidata vahetades enda või oma sutuse Facebooke’i küljel oleva kaanepildi veteranipäevateemalise foto vastu (vt Sõdurilehe FB postitust) ning jagades veteranipäeval toimuva kontserdi reklaami.

Veteranipäeva ürituste kava

Laupäev 20. aprill 2013
14.00 avatakse Eesti Sõjamuuseumis (Mõisa tee 1, Viimsi) välisoperatsioonide näitus.
Uus näitus tutvustab Eesti Kaitseväe osalemist sõjalistel operatsioonidel välisriikides.
09.00–16.00 Veteranide laskmisvõistlus Männiku lasketiirus (Trapi tee, Saku vald)
Võisteldakse automaadist ja teenistuspüstolist laskmises. Võistluskeskus on avatud kell 9–16. Kaitseväe peastaap tagab relvad ja laskemoona. Võitjaid autasustatakse 23. aprillil Veteranirock‘il Vabaduse väljakul. Info: major Meelis Stamm, tel 717 1537, .

Pühapäev 21. aprill 2013
Jumalateenistused kirikutes üle Eesti
Eesti Kirikute Nõukogu liikmekirikute jumalateenistustel võetakse eestpalvesse veteranid ja nende lähedased ning mälestatakse langenuid.

Teisipäev 23. aprill 2013
12.00–14.00 Jüripäeva jumalateenistus Tori Püha Jüri kirikus Kaitseväe orkestri osalusel
Jumalateenistuse viivad läbi Kaitseväe peakaplan Taavi Laanepere ja EELK peapiiskop Andres Põder. Tervitussõnad ütlevad kaitseminister ja kaitseväe juhataja ning välisriikide veteranide esindaja. Süüdatakse ja õnnistatakse Jürituli ehk veteranide mälestustuli, mis lähetatakse langenud sõjameeste haudadele ja vabadusvõitlusega seotud mälestuspaikadele. Briti suursaadiku osalusel avatakse ka Eesti Vabadussõjas langenud briti sõdurite mälestustahvel. Jumalateenistus lõpeb pärgade asetamisega Püha Jüri ratsamonumendile ning sõduri einega kiriku hoovis.

Veteranipäeva puhul korraldab Sinu väeosa ülem piduliku lõuna.
Osalemiseks anna talle sellest teada hiljemalt 12. aprillil. Kui oled teenistusest lahkunud, võid oma ülema asemel pöörduda kohaliku Kaitseliidu maleva pealiku poole. Ürituse täpne toimumisaeg ja vorm on ülemate otsustada, detailse info saad temalt. Probleemi korral kirjuta

18.30–21.00 Veteranirock Tallinnas Vabaduse väljakul
Veteranipäevale pühendatud kontserdil esitavad Eesti parimad veteranbändid selleks päevaks loodud kava. Esinevad Singer Vinger, Ultima Thule ja Tõnis Mägi ning Terminaator. Kaasesinejad on Rahvusooper Estonia Poistekoor ja Tallinna Kammerorkester. Sõnavõttudega esinevad veteranid, kaitseväe juhataja ja kaitseminister. Toimub laskmisvõistluse parimate autasustamine. Kontserti juhib Hannes Võrno. Teleülekanne kell 19.00-20.00 ETVs.